Esimene

Mõtlesin, et miks mitte, võiks hakata blogi pidama. Mitte selleks, et see kõigil on, vaid lihtsalt paljudele on meelepäraseks muutunud minu mõtete maailm. Teisipidi on see ka proovikivi mulle endale, kas on piisavat vastupidavust seda piisavalt tihti ja kaua pidada.

Esmalt minust enesest.
Olen 24-ja aastane naisterahvas, keegi ütles, et näen välja 22-ne, kuid hingelt tunnen end umbes 26-sena - 2+2+2. 
Mul on kolm last. Vanim on 7-ne ja kuu lõpus juba saab 8, keskmine lokiline kaunitar saab septembris 6 ja noorim, poeg, saab täpselt juuni lõpus 2.
Veel mõned kuud tagasi olime kõik üks suur pere, ei ütleks, et õnnelik, sest nii see teps ei olnud. Ma ei tea miks, aga ei suutnud oma poja isaga end õnnelikuna tunda, seega otsustasime lahku minna ja kuna isa rolli suudab ta kordades paremini elada, kui elukaaslasena, jäi poeg meie ühise otsusena tema juurde. Pole see kõik tegelikult nii lihtne, kui tundub, aga ei vaja ka pikemat seletamist.
Enesekohta ütlen, et saan hakkama elus kõigega, mis vajalik aga vahest ka ebavajalik, praktilises mõttes. On see siis augu parandamine sokis, lapsele unelaulu laulmine, supi keetmine või lausa auto aku vahetamine, puude lõhkumine või isegi langetamine, mina vahet ei näe, töö nõuab tegemist. Samuti on mul mustmiljon hobi, suurim neist ehk on mõtisklemine: elu, enese, teiste ja maailma uurimine, miks ja kuidas kõik toimib. Kõigest muust tuleb kindlasti aja jooksul juttu. Mul on ka päris palju hüüdnimesi (nii teiste kui ka mu enesepoolt välja mõeldud): Tiiger, Väike nõid, Kübarmoor, Libahunt, Metshaldjas, Tina Burner, Psühhoterrurist ja palju palju enamgi veel.
Mingist hetkest oma elus hakkasin neile meestele kellega seob pisut enam kui sõprus (kui sedagi enam) andma iseloomustavaid hüüdnimesi nagu näiteks: Sinine Lind, Mustang, Okkaline Õunapuu, Härjapõlvlane, Karu. Oma mõtte rännakutel kasutan just neid nimesid, sest rohkemal või vähemal määral on nad seotud minu arusaamiste ja mõtete sihtidega.
Oma blogis hakkan ma kirjutama oma päevadest, mõtetest ja kindlasti palju muust näiteks raamatu ülevaated. Just täna lõpetasin ühe eriti huvitava ja mõtlema paneva raamatu lugemise aga sellest juba hiljem kui olen need omale need mõtted kirjapannud.
Seniks aga uute kohtumisteni.